Heategevusfondi asutamine
Carl-Otto und Georg Riesenkampff Stiftung (Carl-Otto ja Georg Riesenkampffi fond) on Riesenkampffide perekonna vanim sihtasutus. Ta kanti 29.03.2001 mittetulundusfondina Nordrhein-Westfaleni liidumaa sihtasutuste registrisse.
Riesenkampffide perekonda seovad Baltimaadega ning eelkõige taasiseseisvunud Eesti Vabariigiga tihedad ajaloolised sidemed. Riias sündinud dr Georg Riesenkampffil tekkis idee edendada kahe riigi kultuurivahetust, aga ka suhtlust majanduse vallas. Ideaalse võimalusena seda ideed ellu viia nägi ta praktikakohtade vahendamist Eesti noortele üliõpilastele Saksamaal. Ta suutis panna ideest vaimustuma oma nõo Carl-Otto Riesenkampffi, kes on ise veel Revalis (Tallinnas) sündinud. Koos asutasid nad Carl-Otto ja Georg Riesenkampffi fondi. Georg Riesenkampffil õnnestus eelkõige tänu oma headele majandussidemetele veenda Saksamaa ettevõtteid pakkuma sobivaid praktikakohti.
Alates sellest ajast on 65 praktikandil Tartu Ülikoolist olnud võimalus läbida kahekuuline praktika Saksamaal ja edendada sellega kahe riigi vahelist suhtlust.
Die Gründung der Stiftung, Düsseldorf, März 2001
Perekond Riesenkampff on asutanud veel teisegi sihtasutuse: Aastal 2016 loodi Riesenkampff-Stiftung, eesti keeles Riesenkampffi fond, mille tegevus on samuti seotud Eestiga.
ASUTAJAD
Dr. Georg Riesenkampff (1935 – 2009)
Georg Riesenkampff sündis 1935. aastal Riias, enne kui perekond asustati 1939. aasta lõpus ümber Saksamaale. Pärast keskhariduse omandamist Regensburgis läbis ta ärialase väljaõppe Siemensi kontserni kontorites Erlangenis ja Berliinis. Sellele järgnesid õpingud Berliini Tehnikaülikoolis tööstusinseneri erialal ja doktoriõpe.
Pärast töötamist erinevatel ametikohtadel oli ta alates 1985. aastast kuni pensionile jäämiseni 2001. aastal Wuppertalis asuva rahvusvaheliselt tegutseva keskmise suurusega ettevõtte Gebrüder Becker GmbH juhatuse pressiesindaja. Kuni oma surmani 2009. aastal oli ta ettevõtte nõukogu esimees. Ta oli ka Wuppertali piirkonnakohtu kaubanduskohtunik ja ettevõtjate ühenduse „Vereinigung Bergischer Unternehmerverbände (VBU)“ juhatuse esimees, mille avalike suhete komiteed juhtis ta kuni oma surmani. VBU esimehena kuulus ta ka Nordrhein-Westfaleni liidumaa metalli- ja elektritööstuse tööandjate organisatsioonide piirkondliku liidu „Metall NRW“ juhatusse ja direktorite nõukokku.
Peaaegu oma surmani oli ta Mustpeade Vennaskonna valitud vanem.
Carl-Otto Riesenkampff (1917 – 2013)
Carl-Otto Riesenkampff sündis 1917. aastal Revalis ja käis seal traditsiooniderikkas Toomkoolis.
Pärast väeteenistust Eesti armees liitus ta 1821. aastal asutatud Estonia korporatsiooniga, mis oli üks vanimaid baltisaksa üliõpilaskorporatsioone. Temast sai korporatsiooni viimane vanem (seenior).
Ümberasumine 1939. aastal ja juba alanud Teine maailmasõda katkestasid tema õigusteaduse õpingud Tartu (Dorpati) ülikoolis. Saanud mitmeid autasusid, aga ka mitu korda haavata, vabastati ta pärast sõja lõppu Ameerika vangistusest ratsaväe leitnandina.
Hiljem töötas ta nõunikuna Hesseni siseministeeriumis ja ühes suures autokontsernis. Carl-Otto Riesenkampff oli samuti Mustpeade vennaskonna vanem, viimane elusolev Estonia korporatsiooni liige ja ennekõike viimane Riesenkampff, kes kasvas veel üles eesti keele kui emakeelega.
Dr Jochen F. Kirchhoff
(Iserlohn, 1927 – 2019)
Alates fondi asutamisest 2001. aastal on dr Jochen Kirchhoff toetanud sihtasutust, luues kontakte Tartu Ülikooliga, võttes vastu Eesti praktikante oma ettevõttes – Kirchhoff Gruppes Iserlohnis – ning olles samuti kogenud nõuandjaks hoolekogus.
Kuni oma surmani ei jätnud ta vahele ühtki hoolekogu koosolekut, sest Eesti Vabariigi aukonsulina Nordrhein-Westfalenis oli talle Carl-Otto ja Georg Riesenkampffi fondi tegevus Eestis väga oluline.
Sihtasutus on talle suure tänu võlgu kõigi nende aastate eest, mil dr Kirchhoff toetas fondi oma abivalmil, usaldusväärsel ja südamlikul viisil.
Igal aastal on BARMENIA pakkunud välja ühe praktikakoha Wuppertalis. Barmenia töötajad on Eesti praktikantide eest alati suurepäraselt hoolitsenud, et noored saaksid omandada oma esimese olulise töökogemuse. Ühe praktikandi jaoks osutus see otsustavaks tema hilisema karjääri jaoks – täna töötab ta osakonnajuhatajana Eesti ühes suures kindlustusseltsis.